Veeretakistus ehk veerehõõre on jõud, mis takistab keha (näiteks ratta) veeremist pinnal (maapinnal).
Peamiselt tekib veeretakistus pinna ja veereva keha plastsete deformatsioonide ja veeremisel esineva hüstereesi tõttu. Keha veeremisel deformeeruvad nii pind, kui veerev keha. Need deformatsioonid ei toimu seejuures ilma energia kadudeta. Nimelt läheb osa energiat soojuseks, plastsete deformatsioonide tekitamiseks. Üheks teiseks veerehõõrde põhjuseks on veereva keha ja pinna vaheline libisemine, mis on samuti energia kadudega protsess. Siin tasub tähele panna, et ainult viimane veerehõõret tekitav protsess sisaldab hõõret ja seetõttu on õigem veerehõõrde asemel kasutada mõistet "veeretakistus".
Veeretakistus tekib näiteks ratta või palli veeremisel mööda maapinda. Veeretakistus on oluliselt väiksem kui kuivhõõre. Seda veerehõõrde eelist kasutatakse veerelaagrites, mis võimaldavad väga efektiivset pöördliikumist.